https://loodusrikaseesti.ee

Pealeht | Loodusrikas EestiPealeht | Loodusrikas Eesti Liigu edasi põhisisu juurde Juurdepääsetavus Kontrastsus Sees Väljas Teksti suurus A A Taasta seaded Juurdepääsetavus Juurdepääsetavus www.loodusrikaseesti.ee lehe loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele. Kontrastsus Sees Väljas Teksti suurus A A Taasta seaded EST ENG Top navigation(desktop) Projekt Eesmärgid ja tegevused Partnerid Projektialade kaart Uudised Galerii Sündmused EST ENG Top navigation(mobile) Projekt Eesmärgid ja tegevused Partnerid Projektialade kaart Uudised Galerii Sündmused Main navigation Metsad Märgade metsade tegevuskava loomine Kuivade metsade tegevuskava loomine Metsaelupaikade taastamine Erametsameetmete uuendamine Metsamaade ostmine Pärandkooslused Maaomanike nõustamine Rannaniitude taastamine Tulemuspõhised toetused Majandajate lood Põllud Põllumajandusmaastike elurikkus Liigid Põllulindude uuringud Tolmeldajate tegevuskava loomine Väikeveekogude taastamine Võõrliikide tõrjekatsed Nõustamine Millest alustada? Pärandniidu taastamine Pärandniidu hooldamine Pärandniitude tunnusliigid Toetused Loodusrikas Eesti LIFE-IP projekti "Loodusrikas Eesti" eesmärk on kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit. Aastatel 2020-2029 katsetame ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid - looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning anname praktilisi juhiseid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Tegeleme nelja suure teemaga: metsade, pärandniitude, loodushoidliku põllumajanduse ning liigikaitsega, ning nendega saab lähemalt tutvuda ülajaotuses.  Uudised 11. september 2024 Võõrliigid ei tunne riigipiire ehk kuidas lätlased võõrliike tõrjuvad Eike Tammekänd, Merili Lillemets 12.-13. augustil tutvusime Läti LIFE’i projekti LatViaNature käigus tehtavate võõrliikide tõrjetöödega. Tõrjetöid tutvustasid meile Jēkabs Dzenis, Jānis Saulītis ja Aiva Bojare Läti keskkonnaagentuurist, kellega koos käisime Kemeri ja Ragakapa loodusparkides ning Vecdaugava looduskaitsealal. 02. september 2024 Tartus kogunes 700 looduskaitsjat Kaidi Tingas Eelmisel nädalal kogunes Tartusse ökoloogilise taastamise konverentsile 700 teadlast, praktikut ja poliitikakujundajat 47 riigist, kelle südameasjaks elurikkuse hoidmine, looduse ökoloogiline taastamine ja senisest nutikam koostöö inimese ja looduse vahel. Euroopa looduslikest elupaikadest on kahjustunud ja vaesunud enam kui 80%. Eelmisel nädalal jõustunud Euroopa looduse taastamise määrusega soovitakse seda olukorda otsustavalt muuta. Vaata kõiki uudiseid Sündmused 02. september Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus Soomaal Keskkonnaamet korraldab Soomaal õppepäeva pärandniidu toetuse taotlejatele, kes valisid väärtuste hindamise lisategevuse.& Vaata lähemalt Infopäev Pärandkooslused Algus kell 11:00 Soomaa, Riisa küla (58.43661, 25.00825) Vaata lähemalt 12. august Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus Lõuna-Eestis Keskkonnaamet korraldab Lõuna-Eestis õppepäeva pärandniidu toetuse taotlejatele, kes valisid väärtuste hindamise lisatege Vaata lähemalt Infopäev Pärandkooslused Otepää Vaata lähemalt 02. juuli Tähistame pärandniitude päeva! Heinamaarjapäeval tähistame pärandniitude päeva, mis on niitude õierohkuse imetlemiseks just kõige õigem aeg! Meie pära Vaata lähemalt Matk Inimene ja loodus Paljassaare rand, Tallinn Vaata lähemalt 11. juuni Lamminiidu väärtuste hindamise koolitus 11. juunil kell 10:00 toimub selle aasta esimene pärandniidu väärtuste hindamise õppepäev. Õppepäeval t Vaata lähemalt Infopäev Pärandkooslused Kogunemine Kirbla külas Kasari jõe silla kõrval asuvas parklas (GPS: 58.732608, 23.985659) Vaata lähemalt 17.-19. Mai Tutvustame Türi lillelaadal võõrliike ja nende ohjamist Tutvustame Türi lillelaadale tulijatele aedadest ühes aiajäätmetega plehku pannud võõrliike – kuldvitsi, pargitatraid, Vaata lähemalt Infopäev Inimene ja loodus Kalevi tänav, Türi, Eesti Vaata lähemalt Vaata kõiki sündmuseid Alates 2023. aasta suvest katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga. Tõrjekaitseid viib läbi Keskkonnaamet, kes eelnevalt kõigi 44 katseala omanikuga nende maadel tehtavate katsete osas kokkuleppe saavutas. Loe edasi... Ettevõtjast loodusesõber Mario Talvist, kes võttis 13 aastat tagasi üle vanavanemate töö ja maad on üks kolmest 2022. aasta pärandniitude majandajate laureaadist ja ta naudib pärandkooslustel tegutsemist rohkem, kui oleks iial arvanud. Et kodune Põripõllu rannakarjamaa jäi väikeseks, on mitmed teisedki Saare- ja Muhumaa pärandniidud saanud uue eluvõimaluse ja mitu saarlast ja muhulast maapiirkonnas tööd. Mariol on märkimisväärne kogemustepagas, sest julge pealehakkajana oli ta üks esimesi, kes hakkas saare mahukaid loopealseid ja puisniite taastama ja hooldama, koges ootamatusi, takistusi ja raskusi, millest omakorda on õppinud nii teised taastajad kui ka ametiasutused. Loe edasi... Ülle Tamm on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest tema ja ta naljakate nimedega veiste - Fanny (Fanny ja Aleksandri järgi), Laima (sündis siis, kui pererahvas oli Lätis), Juuli, Milvi, Nimetu ning lambapontšikutega hooldatavate pärandniitude kvaliteet on sedavõrd hea, et niite vaadates silm puhkab ja hing laulab. Peale pärandniitude hoolduse on Ülle andnud olulise panuse I kaitsekategooria juttselg-kärnkonna elupaikade säilitamiseks, olles üks esimesi, kes oli nõus paarkümmend aastat tagasi võtma enda hoole alla šoti mägiveised ja lambad, kes hakkasid väheseid säilinud kõre elupaiku korras hoidma. Loe edasi... Astra Ait on üks kolmest 2022. aastal pärandniitude majandajate laureaadist! Ta majandab Saaremaal Kuke külas 6,4 hektarit puisniitu, sedasama, kus ta juba lapsena käis koos vanematega koduloomadele heina tegemas. Kuigi ka tollasel heinamaal kasvas palju heintaimi ja käpalisi, pole see võrreldav praeguse puisniiduga. Astra on vähendatud põõsastikke, eemaldatud maast väljaulatuvaid kive ja kände. Kusjuures puisniitu taastades tuli põõsastikust välja 120 meetri pikkune kiviaed, mis Astra eestvedamisel uuesti korralikult üles lapiti. Omaette vaatepildiks puisniidul on kevadeti ja sügiseti karstiala üleujutus. Nii on puisniidust saanud meelispaik ka loodust nautivatele inimestele. Loe edasi... 2022. aasta parima pärandniidu majandaja laureaat on Kalju Simpson. Miks? Kalju hooldab 193 hektarit Kasari luhta ja seda juba enne igasuguseid toetusskeeme. Tema ise oli see, kes tuli tollasesse looduskaitsekeskusesse ja küsis luba hakata oma lapsepõlveluhtadel heina tegema. Loe edasi... Kahe viimase aastaga oleme taastanud 29 väikeveekogu Lääne-Virumaal, neli Harjumaal ja neli Läänemaal ning sellesuvisel väikeveekogude inventeerimisel selgus, et kahepaiksete liikide arv on neis tiikides tõusuteel! Kuidas aga üldse luua kahepaiksetele sobivaid veekogusid, räägib Tartu ülikooli teadlane, kahepaiksete uurija Riinu Rannap. Veekogu rajamist ei pea ette võtma projekti korras, vaid seda saab teha ka iga aiapidaja ja maaomanik, kes on huvitatud, et tema õuel konnad, kes põllukahjurite, puukide ja teiste haigustekitajate arvukust reguleerivad, mõnusalt toimetada saaksid! Loe edasi... Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus räägib, mida igaüks saaks meist teha metsade elurikkuse kaitseks – nii need inimesed, kel on oma puud ja mets kui ka need, kel oma metsa pole! Loe edasi... Viljar Ilves on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest ta on südamega looduskaitsele pühendunud pärandniitude hooldaja, kes panustab oma tööd, aega ja raha selle heaks, et Alam-Pedjal karjatavatel šoti mägiveistel oleksid head elutingimused, luhad hooldatud parimal võimalikul moel ja alade majandamine jätkusuutlik. Viljar teeb entusiastlikult koostööd kaitseala loodusväärtusi uurivate teadlastega ning on esitanud mitmeid ettepanekuid alade teaduslikuks uurimiseks. Ta on osalenud nii ornitoloogilistel kui ka botaanilistel välitöödel ja tunneb oma alade elustikku väga hästi. Loe edasi... Millised on meie võimalused osaleda elurikkuse säilimises ja igaühe looduskaitses räägib Tartu ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm, kes tegeleb projektis "Loodusrikas Eesti" pärandniitude ja nende jätkusuutliku majandamise ning põllumajandusmaastike elurikkusega. Loe edasi... Võõrliikide tekitatud majanduskahju kogu maailmas on väga suur. Euroopa Liidus on arvutatud selleks summaks 12 miljardit eurot aastas, mis on samas suurusjärgus Eesti riigi 2021. a eelarvega. Loodusrikka Eesti projektis oleme tõrjumiseks valinud neli suurekasvulist taime - lumimari, pihlenelas, kanada ja sügis kuldvits ning vooljas ja sahhalini pargitatar -, kes on aiast plehku pannud ning kelle vohamine looduses on tõrjumas välja kohalikku floorat. Loe edasi... ‹ › LIFE-IP projekti "Loodusrikas Eesti" (ForEst&FarmLand LIFE18IPE/EE/000007) rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE'i programm ja projekti partnerid. Koduleht sisaldab projekti seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe eest. Kontakt Voldemar Rannap projektijuht voldemar.rannap@kliimaministeerium.ee 53 411 962 Kaidi Tingas kommunikatsioonijuht kaidi.tingas@kliimaministeerium.ee 56 698 828 Kaidi Silm projekti kaasjuht kaidi.silm@kliimaministeerium.ee 53 302 685 Sotsiaalmeedia Liitu uudiskirjagaetet1727436061https://loodusrikaseesti.ee

Sahypaňyzy redaktirläňmi?

Näme edýärsiň?